Aastast 2020.01.09 Kunda Muusikakooli ja Aseri Muusikakooli ühinesid.

Koolide ühtseks nimeks on Viru-Nigula valla muusikakool.

Kunda Lastemuusikakool asutati 1963. aastal. Kuid mõte sellisest koolist küpses juba varem. Lähimaks eeskujuks oli Rakvere Lastemuusikakool, mis selleks ajaks eksisteerinud juba 20 aastat.

Mõtte algatajaks ja teostajaks oli tolleaegne keskkooli muusikaõpetaja, aktiivne Kunda linna muusikaelu edendaja Mae Tammis. Kunda muusikakooli avamise nimel tegid tööd ka aktiivsed lapsevanemad. Salme Karu oli lastevanemate seas kooli asutamisel Mae Tammisele suureks toeks. Tema tegi kooli asutamise vajadusest selgitustööd kohalikus linnanõukogus. Aastatepikkuse sihikindla töö tulemusena ühise rindena – õpetaja Mae Tammis Tallinnas kultuuriministeeriumis ja Rakveres kultuuriosakonnas ning  Salme Karu  kohapeal  –  jõuti niikaugele, et muusikakool avaaktus toimus 7. septembril 1963. aastal.

Energiline õpetaja Tammis juhendas eeltööna kolm aastat keskkoolis muusikaklassi, mis võimaldas Kunda Lastemuusikakoolis esimesel tegevusaastal avada korraga esimese ja teise klassi. Mae Tammis töötas ühena esimestest muusikakooli õpetajatest selles koolis avamisest alates kuni pensionile minekuni ning pärast väikest pausi taas kümme aastat.

Esimesel tegevusaastal õpetati lastemuusikakoolis 57-le õpilasele klaverit ja akordionit. 1964.a on muusikakool oma maja Mere tänaval. Samal aastal lisandus puhkpilliõpetus, 1967.a viiul.

Kooli direktoriks määrati 1963. aastal Mari Valk (hiljem Kornelt), kes juhtis kooli esimesed 10 aastat, olles ka ise õpetajaks.

Üks esimestest töötajatest muusikakoolis oli Häli Varemäe (hiljem Lääne), kes määrati ametikohale muusikakooli direktori esimese käskkirjaga ja õpetas akordionit.

Aastast 1974 on Kunda lastemuusikakooli direktoriks Sirje Tambi, kes oli koolis töötanud viiuliõpetajana juba kuus aastat. Tema juhtimise ajal asutati 1988.a kooriklass, 1993.a täiskasvanute huvihariduse osakond, 1995.a. üldkultuurilise põhihariduse osakond ja 1996.a laulumängukool ehk eelklass, aastal 2000 tšelloõpe (õpetamine peatus 2007.a) ja üldosakonda kitarriõpe (nelja-aastase õppeajaga).

Sirje Tambi oli muusikakooli arendaja ja juht peaaegu 30 aastat.

Aastast 2003 kuni 2018 töötas Kunda Muusikakooli direktorina Kristi Moldau.

2004 alustati 7-aastase kitarriõppega, lisandus kitarri süvaõpe. 2005.a sügisel alustati vabaõppega, 2006.a löökpilliõppega. Samal aastal alustas muusikakoolis tegevust ka noorteansambel “Fantaasia”.

2014. aastal alustati mandoliiniõppega.

Viiekümne kuue aasta jooksul on Kunda Muusikakoolis  koos asendusõpetajatega töötanud üle 70 töötaja, kooli on lõpetanud 303 õpilast, 2020. aastal lõpetas 54. lend.

Aseri Muusikakool, tol ajal lastemuusikakool, alustas tööd 1974.aasta aprillis (toimusid vastuvõtueksamid avatavasse muusikakooli). Nendel aastatel käis suhteliselt palju lapsi õppimas Kohtla-Järve Lastemuusikakoolis.

Situatsioon kooli loomiseks Aseris oli „küps“: oli õpilaste ja lastevanemate soov, tulihingeline eestvedaja ja materiaalne kindlustatus.

See tulihingeline muusikaarmastaja oli tolle aja Aseri Keskkooli direktor Jaan-Ülo Saar.

Aseri Keraamikatehase direktorilt Nikolai Fedjukinilt saadi materiaalne toetus ja nii see algas.

1.septembril 1974.a. alustas vastavatud muusikakooli I klassi klaverit õppima 23, akordioni 2, bajaani 9 ja puhkpille 3 õpilast. Tulid üle ka õpilased teistest muusikakoolidest (Kohtla-Järvelt, Kundast) Aseri Lastemuusikakooli. Direktorina alustas tööd Aseri Keskkooli endine vilistlane, Tallinnas vastava hariduse omandanud Silvi-Niina Varinurm (Papstel). Esimesed kooli õpetajad olid: Ester Kullamaa (solfedžo/muusikalugu), Juta Tiitso (klaver), Ursula Hoovi (klaver), Tamara Badanova (bajaan) ja Elmar Liiv (puhkpillid).

Muusikakoolis on pidevalt õpetatud klaverit, akordioni, bajaani (nuppakordioni), puhkpille.

Läbi aegade on klaverit õpetanud 12, akordioni 7, bajaani (nuppakordioni) 4, puhkpille 5, solfedžot ja muusikalugu 4 õpetajat ja 1 õpetaja on õpetanud viiulit.

Suurim õpilaste arv oli 1990/91 õppeaastal – 98 õpilast

Samal õppeaastal avanes võimalus lisaainetena õpetada õpilastele kunstiajalugu ja peotantsu, mille kestvuseks jäi 5 aastat.

1999.aasta sügisel avati koolis rahvatantsu osakond, kuid kahjuks varalahkunud õpetaja unistus ja kooli suur lootus tugevale tantsurühmale luhtus.

Aseri Muusikakooli on lõpetanud 237 noort muusikut.